Projekti LENA partnerite
kohtumine Soomes, 01.—05. juuni 2014
LENA-Eesti toimkond
osales Soome kohtumisel 7 inimesega. Enamik meist oli varem viibinud
Soomes, ent mitte looduse õppimise eesmärgil.
Kohad, kus me oma
rühmaga viibisime ja loodust õppisime, on näidatud siin:
Kohtumine toimus
Mankala's, kenas looduspaigas, Helsingist 110 km kirdes. Nelja
ööpäeva jooksul oli meie elukoht ühe laia ja käänulise jõe
(meie arvates küll pigem järve) kaldal männimetsase mäe otsas,
kenas puhkemajakeses. Elasime seal koos Itaalia inimestega.
Foto 1: Majake mäe
otsas – meie elukoht Mankala's juuni algul 2014.
Foto 2: Vaade jõele
meie elukoha juures.
Foto 3: LENA toimkond
tubaselt õppimas.
Soome kolleegide poolt
korraldatud kava oli väga tihe ja üsnagi pingeline. Sellest kavast
valisime enda jaoks LENA projekti kõige olulisemad tegevused, mille
vahel jätsime aega ka puhkuseks, taastumiseks ning jalutuskäikudeks
lähikonna looduses.
Foto 4: LENA partnerite tubane
tegevus Mankala's.
Foto 5: Terje ja Kaie
õhtusel jalutuskäigul Mankala's.
Meie toimkonna
loodusõpingutest annab ülevaate veebialbum, mis on leitav siin
näidatud lingil:
Matkadel Mankala
piirkonnas õppisime hulgaliselt loodusväärtusi nagu veekogud,
vanad metsad, kaljud, erinevad looma- ja taimeliigid ning nende
elupaigad.
Mõned huvitavad linnud
ilmutasid end koguni meie laagripaiga lähedal – näiteks
hallpõsk-pütt. Sony Cyber-Shot HX100 kaameraga oli võimalik
teha temast väga selgeid värvilisi õppefotosid isegi 30 m
kauguselt.
Foto
6: Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) – kaunitar meie maja
lähedal ujumas.
Ümbruskonna põldudel
kohtasime avamaastikus elavaid linnuliike nagu kiivitajad ja
põldlõokesed. Mankala's elas ühel viljapõllul ka
suurkoovitaja, kelle pesakond oli vägagi häälekas ja
aktiivne, sest pojad olid pesast just väljunud ning õppisid elu
„vabas maailmas”.
Foto 7: Suurkoovitaja
(Numenius arquata) Mankala's, lendamas põllu kohal.
Esimesel matkapäeval
külastasime erinevaid paiku Kausala lähedal.
Linnutorn koos sinna
viiva matkarajaga on tüüpiline nähtus Soomes, kus linnuhuvilisi
näib olevat lõpmatu arv ...
Foto 8: Linnutorni
juurde viiv laudtee.
Foto 9: Linnutornist
avanev vaade maalilisele Urajärvele.
Foto 10: Ciprian ja
Matti linnutornis.
Foto 11: Roostikes elav
roo-tsiitsitaja (Emberiza schoeniclus), istumas puuoksal.
Foto 12: Raja kõrval
õitsev murakas (Rubus chamaemorus).
Õhtupoolikul toimus
jalgsimatk Hiidensaaril asuva Hiidenvouri mäe otsa. Siin õnnestus
meil õppida natuke soome keelt ... Soomekeelene „vuori” on eesti
keeles „mägi”. Soome„mäki” on eesti keeles aga „küngas”
-- täitsa vastupidine tähendus samadel sõnadel Soomes ja Eestis!
Küll ikka on imelik see soome keel, väga raske ära õppida! Kui
ütlen soomlasele „mägi”, mis meie keeles tähendab midagi suurt
nagu Tšomolungma või vähemalt Suur
Munamägi, siis soomlase jaoks on see kõigest madal küngas! ...
Võimatu aru saada!
Foto 13: Hiidenvuori
matkaraja algus.
Foto 14: Terje ja
teised õppijad jalutamas Hiidenvuori matkarajal.
Foto 15: Kõrge kalju,
mille tippu me ronisime.
Foto 16: Vaade
Hiidenvuori mäe otsast ümbritsevale maastikule.
Foto 17: LENA rühm
Hiidenvuori matkaraja alguses.
Teine matkapäev
... Hommikul põgus külaskäik kiviajast pärit kaljumaalingute
juurde. Seejärel poolepäevane jalgsimatk Repovesi Rahvuspargis.
Jalutuskäik mööda mägiseid metsaradu andis meile hea ülevaate
Soome selle piirkonna loodusest. Suurte sammaldunud kaljude vahel
looklevad metsarajad viisid lõpuks kenasse laagripaika järve
kaldal, kus sõime oma lõunasöögi.
Foto 18:
Kaljumaalingud Verlas.
Foto 19: Matkarada
kulgeb läbi metsa ...
Foto 20: ... ja piki
järve kallast.
Foto 21: Kaljule
ronimiseks on rajale ehitatud trepp.
Foto 22: Kaljule jõudes
tuleb ronida üle juurikate.
Foto 23: LENA inimesed
kaljul.
Foto 24: Panoraamvaade
kaljult järvele. Sony Cyber-Shot kaamera suudab sedagi.
Foto 25: LENA-Eesti
inimesed lõunasöögil looduses.
Foto 26: LENA-Eesti
inimesed järve kaldal.
Foto 27: Oja äärde
jõudes leidsime sellise märjavõitu looma. Rohukonn (Rana
temporaria).
Foto 28: Teel koju
peatusime Kaurakoski kose juures. Siin tegutsesid kalakajakad (Larus
canus).
Foto 29: „Lillekesed
rohus”, vihmapiiskadest räsitud. Harilik võilill (Taraxacum
officinale).
Repovesi matkal oli
väga põnev üllatus kohata punakurk-kauri, keda me varem
polnud looduses näinud. Ilmnes, et selles looduspargis oli see
linnuliik arvukas, kogunedes järvedel salkadesse. Kogu salgana vee
alla sukeldudes kadusid nad äkki meie vaateväljast – niisugused
need kummituslikud elukad kord juba on.
Foto
30: Punakurk-kaur (Gavia stellata) – suurüllatus Repovesi
Rahvuspargis.
Enamik Soomes kohatud
linnuliike olid meile tuttavad juba Eestist. Neistki tegime
fotosid, kui selleks avanes võimalus.
LENA projektis saime
teada, et hulk meie tavalisi linnuliike – nagu musträstas,
hallvares, linavästrik, rasvatihane, sinitihane,
metsvint, harakas, koduvarblane, põldvarblane, ohakalind, pasknäär
jt – elavad Euroopa paljudes piirkondades, sh Eestis, Soomes,
Itaalias ja Rumeenias. See oli meile huvitav õpinguline kogemus ning
loodame, et meie poolt koostatud ja veebis avaldatud fotoalbumitest
õpivad Euroopa loodusväärtusi teisedki huvilised.
Lisaks lindudele, kes
kevadisel ajal hakkavad looduses ju kergesti „silma ja kõrva”,
panime tähele ka varjatumaid loomi nagu nahkhiired. Hilistel
õhtutundidel Mankala's võisime jälgida neist kahte liiki:
veelendlane ja põhja-nahkhiir, mõlemad on Eestiski
tavalised ning laialt levinud liigid.
Foto 31: Veelendlane
(Myotis daubentonii) lendamas Kaurakoski tammi lähedal, kus
jõgi on lai ning lennuruumi ja saakputukaid sellele nahikuliigile
külluses. Mullid fotol on õhus olevad veepiisad ehk udu.
Foto 32: See
põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) veetis päeva meie maja
katuse all, õhtuhämaras aga lendas maja taga metsalagendiku kohal,
toitudes sääskedest.
Kolmas
matkapäev ... Hommikupooliku võtsime vabaks ning üritasime
siis omapead õpinguid looduses. Nii õnnestus meil vaadelda ühel
põllul puhkavat lauluige paari.
See on Soome rahvuslind ning me tegime tollest paarikesest koguni
filmi.
Foto 33: Lauluik
(Cygnus cygnus), Soome rahvuslind. Huvitav, kas see
„rahvuslind” esineb vaid noorloomade kujul? Juuni algul peaksid
vanaloomad ju kusagil kaugel põhjas pesitsema, mitte peesitama
viljapõllul Lõuna-Soomes!
Ning Soome rahvuslill
on piibeleht ehk maikelluke – neid taimekesi nägime
õitsemas mitmel pool metsades ja järvede kallastel.
Foto 34: Maikelluke
(Convallaria majalis), Soome rahvuslill, oma piduehtes!
Õhtupoolikul
külastasime Mustila arboreetumit, mis on pindalalt (120 ha)
üks suuremaid omataolisi Põhja-Euroopas. Ca 100 liiki eksootlisi
okaspuid, üle 200 liigi lehtpuid ning juunikuus õitsele puhkev
Rododendronite org ... Seda kõike nägime Mustilas veedetud
tunnikese vältel.
Foto 35: Teeviidad
Mustila arboreetumis ... nii on võimalik siin orienteeruda.
Foto 36: LENA rühm
õppekäigul Mustila arboreetumis.
Foto 37: Taevasse
ulatuvad okaspuud.
Foto 38: Erineva
õievärviga rododendronid (Rhododendron sp) on pärit
kaugelt Aasiast, ning nad lõhnavadki aasiapäraselt, vängelt!
Foto 39: Sarapuu
(Corylus avellana) on laialt levinud põõsakujuline puu nii
Eestis, Soomes kui ka lõunapool Euroopas.
Meie viimasel Mankala's
viibimise õhtul leidis Beguta tütar Friida jõe kaldalt metsateelt
vaskussi. See oli ainuke roomajaliik, keda meil õnnestus
Soomes näha.
Foto
40: Beguta ja Friida õppimas Friida leitud vaskussi (Anguis
fragilis).
Selsamal õhtul
korraldasid Soome võõrustajad LENA rühmale paadisõidu jõel.
See oli üks tore ning meeldejääv aerutamine, kõik tegelased
korraga ühes paadis, ja muidugi siis pidevalt ühes rütmis ja ühes
suunas kulgemas ... Nähtus, mida taolistes rahvusvahelistes
projektides küllap üsna harva ette tuleb.
Foto 41: LENA rühm
õhtusel koosviibimisel Mankala paadikuuris.
Foto 42: Õhtune
paadisõit Vesikallionsalmi jõel – kogu seltskond rõõmsalt
aerutamas ühes rütmis. Nicola lehvitab lippu!
Mankala's viibimise
viimasel hommikul nägime veel mõningaid loomi.
Foto 43:
Vesikallionsalmi jõe selges vees liguneb
haug (Esox lucius).
Samas üle mäe
jalutades märkasime taamal meid vaatavat hallikarva tegelast. Tema
nimi on halljänes.
Foto 44: Keset põldu
kükitav ning meile järele lehvitav halljänes (Lepus europaeus).
Lisaks loodusfotodele
leidsid mõned meist huvi ning aega tegeleda looduse maalimisega.
Siin on toodud Terje tehtud maalid, mis valmisid üllatavalt ruttu
ning annavad hästi edasi selle meeleolu ja need värvid, mida meie
toimkond Mankala's viibides koges.
Terje
rõõmsameelsed maalid ....
Foto 45: Mankala jõgi
- Terje maal 1
Foto 46: Mankala
lilled - Terje maal 3-4
Foto 47: Mankala jõgi
2 - Terje maal 5
Foto 48: Mankala taim -
Terje maal 7
Siinse materjali pani
kokku Matti Masing
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar