LENA-Eesti: PK Soomes, juunis 2014

Projekti LENA partnerite kohtumine Soomes, 01.—05. juuni 2014

LENA-Eesti toimkond osales Soome kohtumisel 7 inimesega. Enamik meist oli varem viibinud Soomes, ent mitte looduse õppimise eesmärgil.

Kohad, kus me oma rühmaga viibisime ja loodust õppisime, on näidatud siin:

LENA kohtumine Soomes (kohad kaardil)

Kohtumine toimus Mankala's, kenas looduspaigas, Helsingist 110 km kirdes. Nelja ööpäeva jooksul oli meie elukoht ühe laia ja käänulise jõe (meie arvates küll pigem järve) kaldal männimetsase mäe otsas, kenas puhkemajakeses. Elasime seal koos Itaalia inimestega.

Foto 1: Majake mäe otsas – meie elukoht Mankala's juuni algul 2014.

Foto 2: Vaade jõele meie elukoha juures.

Foto 3: LENA toimkond tubaselt õppimas.

Soome kolleegide poolt korraldatud kava oli väga tihe ja üsnagi pingeline. Sellest kavast valisime enda jaoks LENA projekti kõige olulisemad tegevused, mille vahel jätsime aega ka puhkuseks, taastumiseks ning jalutuskäikudeks lähikonna looduses.

Foto 4: LENA partnerite tubane tegevus Mankala's.

Foto 5: Terje ja Kaie õhtusel jalutuskäigul Mankala's.

Meie toimkonna loodusõpingutest annab ülevaate veebialbum, mis on leitav siin näidatud lingil:

LENA looduseõpingud Soomes (fotod ja allkirjad)

Matkadel Mankala piirkonnas õppisime hulgaliselt loodusväärtusi nagu veekogud, vanad metsad, kaljud, erinevad looma- ja taimeliigid ning nende elupaigad.

Mõned huvitavad linnud ilmutasid end koguni meie laagripaiga lähedal – näiteks hallpõsk-pütt. Sony Cyber-Shot HX100 kaameraga oli võimalik teha temast väga selgeid värvilisi õppefotosid isegi 30 m kauguselt.

Foto 6: Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) – kaunitar meie maja lähedal ujumas.

Film 6a: Hallpõsk-pütt, 1. juuni õhtul ujumas Mankala's.

Ümbruskonna põldudel kohtasime avamaastikus elavaid linnuliike nagu kiivitajad ja põldlõokesed. Mankala's elas ühel viljapõllul ka suurkoovitaja, kelle pesakond oli vägagi häälekas ja aktiivne, sest pojad olid pesast just väljunud ning õppisid elu „vabas maailmas”.

Foto 7: Suurkoovitaja (Numenius arquata) Mankala's, lendamas põllu kohal.

Film 7a: Suurkoovitaja, lendamas põllu kohal Mankala's.

Esimesel matkapäeval külastasime erinevaid paiku Kausala lähedal.

Linnutorn koos sinna viiva matkarajaga on tüüpiline nähtus Soomes, kus linnuhuvilisi näib olevat lõpmatu arv ...

Foto 8: Linnutorni juurde viiv laudtee.

Foto 9: Linnutornist avanev vaade maalilisele Urajärvele.

Foto 10: Ciprian ja Matti linnutornis.

Foto 11: Roostikes elav roo-tsiitsitaja (Emberiza schoeniclus), istumas puuoksal.

Foto 12: Raja kõrval õitsev murakas (Rubus chamaemorus).

Õhtupoolikul toimus jalgsimatk Hiidensaaril asuva Hiidenvouri mäe otsa. Siin õnnestus meil õppida natuke soome keelt ... Soomekeelene „vuori” on eesti keeles „mägi”. Soome„mäki” on eesti keeles aga „küngas” -- täitsa vastupidine tähendus samadel sõnadel Soomes ja Eestis! Küll ikka on imelik see soome keel, väga raske ära õppida! Kui ütlen soomlasele „mägi”, mis meie keeles tähendab midagi suurt nagu Tšomolungma või vähemalt Suur Munamägi, siis soomlase jaoks on see kõigest madal küngas! ... Võimatu aru saada!

Foto 13: Hiidenvuori matkaraja algus.

Foto 14: Terje ja teised õppijad jalutamas Hiidenvuori matkarajal.

Foto 15: Kõrge kalju, mille tippu me ronisime.

Foto 16: Vaade Hiidenvuori mäe otsast ümbritsevale maastikule.

Foto 17: LENA rühm Hiidenvuori matkaraja alguses.

Teine matkapäev ... Hommikul põgus külaskäik kiviajast pärit kaljumaalingute juurde. Seejärel poolepäevane jalgsimatk Repovesi Rahvuspargis. Jalutuskäik mööda mägiseid metsaradu andis meile hea ülevaate Soome selle piirkonna loodusest. Suurte sammaldunud kaljude vahel looklevad metsarajad viisid lõpuks kenasse laagripaika järve kaldal, kus sõime oma lõunasöögi.

Foto 18: Kaljumaalingud Verlas.

Foto 19: Matkarada kulgeb läbi metsa ...

Foto 20: ... ja piki järve kallast.

Foto 21: Kaljule ronimiseks on rajale ehitatud trepp.

Foto 22: Kaljule jõudes tuleb ronida üle juurikate.

Foto 23: LENA inimesed kaljul.

Foto 24: Panoraamvaade kaljult järvele. Sony Cyber-Shot kaamera suudab sedagi.

Foto 25: LENA-Eesti inimesed lõunasöögil looduses.

Foto 26: LENA-Eesti inimesed järve kaldal.

Foto 27: Oja äärde jõudes leidsime sellise märjavõitu looma. Rohukonn (Rana temporaria).

Film 27a: Konnaõppimine metsaoja kaldal.

Foto 28: Teel koju peatusime Kaurakoski kose juures. Siin tegutsesid kalakajakad (Larus canus).

Foto 29: „Lillekesed rohus”, vihmapiiskadest räsitud. Harilik võilill (Taraxacum officinale).

Repovesi matkal oli väga põnev üllatus kohata punakurk-kauri, keda me varem polnud looduses näinud. Ilmnes, et selles looduspargis oli see linnuliik arvukas, kogunedes järvedel salkadesse. Kogu salgana vee alla sukeldudes kadusid nad äkki meie vaateväljast – niisugused need kummituslikud elukad kord juba on.

Foto 30: Punakurk-kaur (Gavia stellata) – suurüllatus Repovesi Rahvuspargis.

Film 30a: Punakurk-kauri paarike, rõõmsalt ujumas ja sukeldumas ühel väikesel metsajärvel. Küllap on neil siin pesa.

Enamik Soomes kohatud linnuliike olid meile tuttavad juba Eestist. Neistki tegime fotosid, kui selleks avanes võimalus.

LENA projektis saime teada, et hulk meie tavalisi linnuliike – nagu musträstas, hallvares, linavästrik, rasvatihane, sinitihane, metsvint, harakas, koduvarblane, põldvarblane, ohakalind, pasknäär jt – elavad Euroopa paljudes piirkondades, sh Eestis, Soomes, Itaalias ja Rumeenias. See oli meile huvitav õpinguline kogemus ning loodame, et meie poolt koostatud ja veebis avaldatud fotoalbumitest õpivad Euroopa loodusväärtusi teisedki huvilised.

Lisaks lindudele, kes kevadisel ajal hakkavad looduses ju kergesti „silma ja kõrva”, panime tähele ka varjatumaid loomi nagu nahkhiired. Hilistel õhtutundidel Mankala's võisime jälgida neist kahte liiki: veelendlane ja põhja-nahkhiir, mõlemad on Eestiski tavalised ning laialt levinud liigid.

Foto 31: Veelendlane (Myotis daubentonii) lendamas Kaurakoski tammi lähedal, kus jõgi on lai ning lennuruumi ja saakputukaid sellele nahikuliigile külluses. Mullid fotol on õhus olevad veepiisad ehk udu.

Foto 32: See põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) veetis päeva meie maja katuse all, õhtuhämaras aga lendas maja taga metsalagendiku kohal, toitudes sääskedest.

Kolmas matkapäev ... Hommikupooliku võtsime vabaks ning üritasime siis omapead õpinguid looduses. Nii õnnestus meil vaadelda ühel põllul puhkavat lauluige paari. See on Soome rahvuslind ning me tegime tollest paarikesest koguni filmi.

Foto 33: Lauluik (Cygnus cygnus), Soome rahvuslind. Huvitav, kas see „rahvuslind” esineb vaid noorloomade kujul? Juuni algul peaksid vanaloomad ju kusagil kaugel põhjas pesitsema, mitte peesitama viljapõllul Lõuna-Soomes!

Film 33a: Lauluik – üks paarike peesitamas Kausala tee ääres põllul.

Ning Soome rahvuslill on piibeleht ehk maikelluke – neid taimekesi nägime õitsemas mitmel pool metsades ja järvede kallastel.

Foto 34: Maikelluke (Convallaria majalis), Soome rahvuslill, oma piduehtes!

Õhtupoolikul külastasime Mustila arboreetumit, mis on pindalalt (120 ha) üks suuremaid omataolisi Põhja-Euroopas. Ca 100 liiki eksootlisi okaspuid, üle 200 liigi lehtpuid ning juunikuus õitsele puhkev Rododendronite org ... Seda kõike nägime Mustilas veedetud tunnikese vältel.

Foto 35: Teeviidad Mustila arboreetumis ... nii on võimalik siin orienteeruda.

Foto 36: LENA rühm õppekäigul Mustila arboreetumis.

Foto 37: Taevasse ulatuvad okaspuud.

Foto 38: Erineva õievärviga rododendronid (Rhododendron sp) on pärit kaugelt Aasiast, ning nad lõhnavadki aasiapäraselt, vängelt!

Foto 39: Sarapuu (Corylus avellana) on laialt levinud põõsakujuline puu nii Eestis, Soomes kui ka lõunapool Euroopas.

Meie viimasel Mankala's viibimise õhtul leidis Beguta tütar Friida jõe kaldalt metsateelt vaskussi. See oli ainuke roomajaliik, keda meil õnnestus Soomes näha.

Foto 40: Beguta ja Friida õppimas Friida leitud vaskussi (Anguis fragilis).

Film 40a: Vaskuss, välejalg, rooma oma koju!

Selsamal õhtul korraldasid Soome võõrustajad LENA rühmale paadisõidu jõel. See oli üks tore ning meeldejääv aerutamine, kõik tegelased korraga ühes paadis, ja muidugi siis pidevalt ühes rütmis ja ühes suunas kulgemas ... Nähtus, mida taolistes rahvusvahelistes projektides küllap üsna harva ette tuleb.

Foto 41: LENA rühm õhtusel koosviibimisel Mankala paadikuuris.

Foto 42: Õhtune paadisõit Vesikallionsalmi jõel – kogu seltskond rõõmsalt aerutamas ühes rütmis. Nicola lehvitab lippu!

Film 42a: Õhtune paadisõit Vesikallionsalmi jõel.

Mankala's viibimise viimasel hommikul nägime veel mõningaid loomi.

Foto 43: Vesikallionsalmi jõe selges vees liguneb haug (Esox lucius).

Samas üle mäe jalutades märkasime taamal meid vaatavat hallikarva tegelast. Tema nimi on halljänes.

Foto 44: Keset põldu kükitav ning meile järele lehvitav halljänes (Lepus europaeus).

Lisaks loodusfotodele leidsid mõned meist huvi ning aega tegeleda looduse maalimisega. Siin on toodud Terje tehtud maalid, mis valmisid üllatavalt ruttu ning annavad hästi edasi selle meeleolu ja need värvid, mida meie toimkond Mankala's viibides koges.

Terje rõõmsameelsed maalid ....