Ehkki Eesti on
suhteliselt väike maa, mille pindala on vaid 45 000 km2, on
tema maastikud mitmekesised. Sellel maal leidub üle 1500 saare ja
umbes sama palju järvi. Eestil on 3790 km pikkune rannajoon, kus
leidub erinevaid elupaigatüüpe nagu liivaluited, kivivallid,
rannaniidud, rannajärved, roostikud, rannakaljud, kaldamets jm.
Et inimasustuse tihedus
on suhteliselt madal, ja et inimesed on koondunud linnadesse, siis on
ulatuslikud maa-alad kaetud looduslike või pool-looduslike
elupaikadega.
Eesti
Eesti
loodus
Metsad
Harilik mänd on Eesti
ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades.
Männid katavad 38% Eesti
metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast.
Eesti metsad kuuluvad
segametsade vööndisse. Valdavad on okaspuuenamusega puistud,
kuid on ka lehtpuumetsi. Tänapäeval suudavad Eestis looduslikult
metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase- ja haavapuistud on
ajutised. Inimese vahelesegamiseta asenduvad need lõpuks
okaspuumetsadega. Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima
ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele
jäänud väga vähe.
Niidud ja
loopealsed
Niidud on rohumaad, mida
kasutatakse põhiliselt heinamaana, vahel ka karjamaana. Eesti
praegustest niitudest on enamik kujunenud endistele metsa- või
põllumaadele.
Suur osa Eesti niitudest,
eriti Lääne-Eestis, on puisniidud. Selliste niitude
rajamisel jäeti osa metsa puid ja põõsaid kasvama. Puisniidud on
erakordselt liigirikkad. Läänemaal asuval Laelatu puisniidul
loendati 1 m² suurusel alal 2000. aasta suvel 76 liiki rohttaimi,
mis on Põhja-Euroopa rekord.
Suuremate jõgede ja
järvede ääres võib kohata luha- ehk lamminiite.
Luhaniitudele iseloomulik lopsakas taimestik on selline peamiselt
iga-aastaste perioodiliste üleujutuste tõttu, mis setitavad niidule
orgaanilisi ja mineraalaineid, aidates kaasa mullaviljakuse tõusule.
Loopealsed ehk alvarid
on levinud Eesti lääne- ja põhjaosas. Need on õhukese, kuid
toitainerikka mullaga paepealsed alad. Nad on tuntud kadakase
karjamaa nime all. Loopealse rohttaimed on enamasti madalakasvulised,
kuid värvikad ja liigirikkad. Kogu maailmas leidub loopealseid veel
ainult Lõuna-Rootsis.
Eesti suurimad
rannaniidud asuvad Matsalu märgalal. Neid on seal üle 3000
hektari. Erinevalt sisemaa niitudest on rannaniitudel palju
soolalembeste taimede liike. Kohati esinevad haruldased soolakud.
Sood
Viru raba, august 2009.
Soome järel ja Kanada
ees on Eesti sooderohkuselt maailmas teisel kohal (soode
protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada Eestimaa
rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma
sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende
taastamisega.
Suur osa Eesti soodest
kuulub kaasajal looduskaitse alla. Varasematel aastakümnetel
on palju soid ja rabasid kuivendatud nii põllumaa saamise kui ka
rabaturba kaevandamise eesmärgil, kuid üksjagu märgalasid on
jäetud siiski puutumata.
Mäed
Eesti suurima absoluutse
kõrgusega mägi on Suur Munamägi, mis ulatub 318 meetrit üle
merepinna, suhtelise kõrguse poolest on aga kõrgeim Vällamägi
(kõrgus merepinnast 304 m, jalamilt tippu 84 m). Seega võib öelda,
et tegelikult ei leidu Eestis ainumastki mäge – on ainult künkad.
Pangad ja
paljandid
Härma Mäemine müür
ehk Keldri müür on oma 43 meetriga Eesti kõrgeim devoni
liivakivipaljand.
1999. aastal korraldas
ajakiri Loodus küsitluse "33 Eesti populaarsemat
loodusmonumenti". Tohutu ülekaaluga ja ligi 80% vastanute
häältega võitis esikoha Põhja-Eesti pank. Teisele kohale
pääses Taevaskoda ja kolmandale Kaali meteoriidikraater.
Nõnda võib klindiastanguid ja liivakivipaljandeid tõesti
kahtluseta Eesti eluta looduse sümboliteks pidada.
Balti klinti, mis
on Eesti piires tuntud kui Põhja-Eesti paekallas, püütakse
esitada ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. See mööda klindiserva
kulgev umbes 1600 km pikkune Paleosoikumi settekivimitest koosnev
järsak saab alguse Rootsis Ölandi saarel ja ulatub Laadoga järveni
Venemaal. Kõrgeim koht paikneb Ontikal, kus pank tõuseb 56 meetrit
üle merepinna.
Põhja-Eesti pank ei ole
aga Eestis ainuke omasugune. Siin paljanduvad ka Siluri klint
Lääne-Eesti saartel ja Devoni punakast liivakivist kaldakaljud
mitmel pool Lõuna-Eestis.
Rändrahnud
Majakivi on Eesti
suuruselt kolmas rändrahn ruumala järgi (584 m³).
Enamik Eesti
rändrahnudest paikneb Põhja-Eestis. Eriti arvukalt on neid
Lahemaal. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületab 50
meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. Need
kaks kuuluvad suuruse alusel hiidrahnude sekka, mille hulka arvatakse
rändrahnud ümbermõõduga üle 25 meetri. Kokku on Eestis selliseid
teada 87 ning suurem osa neist on võetud ka kaitse alla. Suuri
rahne, mille ümbermõõt jääb vahemiku 10–25 meetrit, on Eestis
umbes tuhatkond. Väiksemate rahnude hulk on aga juba praktiliselt
loendamatu.
Eesti hiidrahnudest on
64% koostiselt rabakivid. See ei peegelda siiski nende
päritolupiirkonna Fennoskandia kilbi keskmist koostist. Rabakivis on
säilinud tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus, mis tuleneb
hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli
liustikul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua.
Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad pegmatiidist, gneisist,
migmatiidist, graniidist ja gneissbretšast.
Veestik
Tänassilma jõgi Viljandi
lähedal.
Tänu parasvöötme
kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid
siseveekogusid. Kuna iga-aastane sademete hulk ületab
keskmiselt 200–300 mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära
voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades.
Eestis eristatakse kolm
vesikonda ja kaheksat alamvesikonda. Nendeks vesikondadeks on
Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond ning alamvesikondadeks
Viru, Peipsi, Võrtsjärve, Harju, Matsalu, Pärnu, Läänesaarte ja
Pandivere põhjavee alamvesikond.
Joad
Keila juga.
Eesti põhjarannikul
Paldiski ja Narva on üle ühe meetrise kõrgusega jugasid ja
kaskaade kokku loendatud 33 tükki, millest enamik paikneb
väiksematel ojadel. Suurim juga Eestis on Narva juga, mille
astangud on tänapäeval paraku hüdroelektrijaama rajamise tõttu
1957. aastal kuivaks jäänud. Kõrgeima joa tiitlit kannab aga
kunstlikult tekitatud Valaste juga, mis langeb alla Ontika
pangalt.
Taimestik
Eesti floora on tänu
mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab
pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.
Endeemsetest
taimeliikidest kasvab Eestis saaremaa robirohi ja eesti soojumikas.
Loomastik
Eesti faunat võib
maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal
laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks
liigirikkamaid. Selle põhjuseks on Eesti asend paljude liikide
levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril), kes esinevad
küll sagedasti põhja-, lääne-, või idapoolsetel naaberaladel aga
tihti ainult ühel nendest.
Praegune loomastik
kujunes välja peamiselt pärast viimast jääaega.
Looduskaitse
Esimesed Eestis
looduskaitse alla võetud liigid olid 24 taimeliiki, mille kaitseks
võeti 12. mail 1936 vastu Looduskaitse seadus. Keelati nende liikide
kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis, sõltumata
maa omandivormist. Sama aasta 4. novembril lisati nimekirja kaunis
kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimphila umbellata),
mille puhul keelati taimede müük ja nendega kauplemine. Lisaks
asuti kaitsma mõningaid kaitstavate liikide esinduslikumaid
kasvukohti (näiteks jugapuude kaitseala Hiiumaal, mis paikneb
tänapäeval Tahkuna looduskaitseala keskmes).
31. detsembri 2007
seisuga on Eestis kaitstavat territooriumi 18% (777 101 ha) maismaast
ja 33% (ehk 897 281 ha) akvatooriumist. Pindala järgi on enim
kaitstavat territooriumi Pärnu maakonnas (111 760 ha) ja kõige
vähem Põlva maakonnas (18 687 ha). Protsentuaalselt on aga enim
kaitsealust pinda Lääne maakonnas – 32% (76 105 ha) – ja kõige
vähem Põlva maakonnas – 9%.
Kaitsealad
Eesti ja ühtlasi kogu
Baltikumi vanim kaitseala on Vilsandi rahvuspark. Seal tehti
esimesi samme Vaika saartel pesitsevate lindude kaitseks juba 1906.
aastal ning 14. augustil 1910. aastal kuulutati need saared
loodusreservaadiks.
31. detsembril 2008 oli
Eestis kokku 3442 kaitstavat loodusobjekti, mille seas oli 129
looduskaitseala, 149 maastikukaitseala ja 5 rahvusparki.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar