Vaade
Gran Sasso'le (Suurtele Kividele), Apenniini mägedes Itaalias
Loodusväärtuste
hulka kuluvad erinevad loodusobjektid, mis meid, inimesi,
ümbritsevad: sh maastikud; mäed, künkad, kaljud, suured kivid,
koopad, veekogud, rannikualad, liivaluited, metsad, niidud, sood jm.
Loodusväärtusteks on ka taimed ja loomad, ja nende
elupaigad, millest paljud on tänapäeva Euroopas ohustatud.
Et
Euroopa loodus on olnud mõjutatud inimtegevusest läbi
aastatuhandete, siis nüüd katavad seda kontinenti ulatuslikud
pool-looduslikud alad. Mitmed taime- ja loomaliigid on
kohastunud elama neil aladel, ja mõned liigid isegi eelistavad
inimesest mõjutatud elupaiku.
Linnamaastikus
on pool-looduslikeks paikadeks taimedega kaetud alad. Nende hulka
kuuluvad metsad, pargid, niidud, õued, alleed, hekid, jõgede,
veekogud ja nende kaldad jm. Kõik need elupaigatüübid on koduks
mõnedele looma- või taimeliikidele, kelle seas on kaitsealused
liigid nagu kahepaiksed, roomajad, linnud ja nahkhiired.
Nahkhiired
linnades (Bats in towns):
Euroopa
loodus
Euroopa
loodus – rikkalik looduspärand
Euroopa hõlmab kõigest
2,6% planeet Maa maismaast. Sellest hoolimata valitseb siin hämmastav
taimede, loomade ja maastike mitmekesisus, paljusid neist ei leidu
kusagil mujal maailmas.
Sellise bioloogilise
mitmekesisuse aluseks on klimaatilised, geograafilised ja
geoloogilised erinevused. Põhjapolaarjoonest sooja Vahemere
rannikuni, Alpide tippudest Kesk-Euroopa määratute lagedate
tasandikeni – looduslikud tingimused meie väikeses maailmajaos on
silmapaistvalt
mitmekesised.
Meie pikaajaline side
maaga on mänginud niisama olulist osa meie maastike kujundamisel.
Sajandite jooksul on inimesed kasutusele võtnud uusi
maaharimisviise, luues nn pool-looduslikke elupaiku (heinamaad,
puisniidud, nõmmed), mille rikkaliku loomastiku ja taimestiku
säilimine sõltub täielikult inimtegevuse jätkamisest.
Euroopas esinev rahvuste,
kultuuride, keelte ja identiteetide mitmekesisus peegeldub kõikjal
ka meie maastikes. Vaid vähestes maailma paikades esineb nii
väikesel alal tihedalt läbipõimunud mitmekesine, kontrastne ja
paikkondlik mosaiik elupaikadest, elusloodusest ja kultuurmaastikest
– see teebki Euroopa looduse unikaalseks.
See on meie
looduspärand.
Meie looduspärandit
kaitstes tagame Euroopa rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse
säilitamise ka tulevastele põlvedele. Loodus pole mitte ainult
väärtus iseeneses, vaid sellel on ka tähtis osa meie majanduses ja
elukvaliteedi parandamises.
Enamik meist, ükskõik
kas elades linnas või maal, armastab aeg-ajalt loodusesse minna, et
nautida kauneid maastikke, jalutada, ujuda, kala püüda, lõdvestuda,
seiklusretki korraldada või lihtsalt värsket õhku hingata ning
linnulaulu kuulata. Need tegevused annavad meile võimaluse olla
terve ja tunda end hästi.
Kuid loodusel on pakkuda
palju enamat kui vaid tema iseeneslik või maastikuline väärtus. Ta
pakub meile ka mitmeid hüvesid: toitu, kiudaineid, puhast vett,
rikkumata pinnast ja palju muud.
Loodus
on ohus
Euroopa loodus on
järjest suuremas ohus. Liikide populatsioonid hääbuvad ärevust
tekitaval kiirusel ning kiirelt vähenevad paljud väärtuslikud
looduslikud ja poollooduslikud elupaigad. Selle tagajärjel on
praeguseks ohustatud seisundis peaaegu pooled Euroopa imetajatest
ning kolmandik roomajatest, kaladest ja lindudest.
Olukorra märgatava
halvenemise peamine põhjus on liikide jaoks oluliste elupaikade
kadumine ning killustumine. Seda põhjustavad enamasti muutused
maakasutuses, nagu näiteks intensiivne põllumajandus ja metsandus,
samuti mahukad infrastruktuuritööd ja linnaala pidev laienemine.
Ainult mõne aastakümnega
on pooled Euroopa väärtuslikest märgaladest kuivendatud ja võetud
kasutusele ning peaaegu kolm neljandikku Prantsusmaa, Itaalia ja
Hispaania liivaluidetest on kadunud armutu massiturismi surve tõttu.
Seoses olukorra ärevust
tekitava halvenemisega on inimesed üle kogu Euroopa väljendanud
muret looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise üle,
mille säilimisest sõltub meie tervis ja heaolu.
Euroopa Liidu õigusaktid
kehtestavad ühtse looduskaitselise standardi kogu EL territooriumil
ja võimaldavad kõigil 27 liikmesriigil teha koostööd ühesuguses
tugevas õiguslikus raamistikus, et kaitsta meie kõige enim
ohustatud liike ja elupaigatüüpe.
Euroopa ja selle ümbruse
floristilised regioonid, Wolfgang Frey and Rainer Lösch'i järgi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar